Thursday, May 13, 2010

मोहर

बोडक्या डोंगराच्या भरल्या कपाळावर
उभा होता एक खट्याळ आंबा

पानाची हिरवाई होती, मातीची माया होती
समोर आमराई होती, ढगांची छाया होती

आंबा आपला मस्तीत होता एकटाच गाणं म्हणत
उंचीच्या धुंदीतलं आंधळं जिणं जगत

लहानगा आंबा झाला आता मोठा
डोळे उघडले तसा पैसा झाला खोटा

आमराई कधी बहरली त्याला कळलीच नाही
चैत्र सरून गेला तरी मोहर उमललाच नाही

8 comments:

Maithili said...

Chaan aahe....
Kitti diwasaani lihitaa aahat tumhi...!!! I was really missing ur posts....

Anonymous said...

masta lihilay! avadla :)

Mugdha said...

Welcome back!!
kavita kashi aahe te sangnar naahi..karan hi post takayla tu khup vel lavlaa..:(
I was waiting like anything..
anyway..hope life is treating you good..keep posting
Love,
Mugdha

Jaswandi said...

omg.. chakk chakk tu blogvar lihilas kahi?

was soo missing u ga.. :)

Satish said...

hey hey,

Samvadini is back...
Nice to read u again.

keep writing...
Satish

Unknown said...

ag tu lihlas !! wow..
kavita changli vatali, pan tu lihilyachach jast anand hota ! :D
plz lihit raha !

Snigdha said...

khupch chhan ani tumhi punha blog lihayla laglat hetr tyahun jast chhan

Dk said...

Hmmm finally :))))) Thanks.